Rosario Napolitano räägib Itaalia ja Eesti diplomaatilistest suhetest kahe maailmasõja vahel

21. novembril kl 16.15 peab Riia Tehnikaülikooli ja Läti Kunstiakadeemia lektor Rosario Napolitano rahvusvahelise ajaloo sarjas ettekande „The diplomatic relations between Italy and Estonia during the interwar period: from the de jure recognition to the Molotov-Ribbentrop pact (1921–1939)“ („Itaalia ja Eesti diplomaatilised suhted kahe maailmasõja vahel: de jure tunnustamisest Molotovi-Ribbentropi paktini (1921–1939)“). Loeng toimub Jakobi 2 õppehoone ruumis 114. Kõik huvilised on oodatud.

Ettekandes räägib Napolitano sellest, kuidas Itaalia püüdis ellu viia Benito Mussolini välispoliitikat Eestis 1920. ja 1930. aastatel fašistliku diplomaatia kaudu. Itaalia oli üks esimesi riike, kes tunnustas Eestit (ja Lätit) de jure 1921. aasta jaanuaris, samas kui Leedut tunnustati de jure alles 1922. aastal tänu Itaalia välisministri Carlo Sforza diplomaatilistele jõupingutustele. Sellest ajast alates lõi Itaalia Eestiga suhted nii diplomaatia, majanduse kui ka kultuuri vallas. Ettekandes tuleb juttu juba 1920. aastate alguses alustatud itaalia keele kursustest esmalt Tartus ja seejärel Tallinnas ning 1928. aastal allkirjastatud kahe riigi vahelisest ärikokkuleppest. Diplomaatilised suhted hakkasid hääbuma Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise järel 1939. aastal ja lakkasid sootuks 1940. aastal, kui Nõukogude Liit Balti riigid annekteeris.

Rosario Napolitano kaitses doktorikraadi rahvusvaheliste suhete erialal Napoli L'Orientale Ülikoolis väitekirjaga „The Soviet censorship in the Baltic States, from Brezhnev Era till the collapse of the Soviet Union (1964–1991)“. Praegu töötab ta Riia Tehnikaülikooli Itaalia-Läti koostöökeskuses ning õpetab itaalia keelt ja kultuuri Läti Kunstiakadeemia humanitaarteaduskonnas. Tema uurimistöö keskmes on fašistlik kultuuridiplomaatia Balti riikides sõdadevahelisel ajal ja kultuurivaldkonna sovetiseerimispoliitika Nõukogude Lätis. Napolitano viimaste publikatsioonide hulgas on „A Chapter in Latvian Cinema History: The process of cinefication (1940–1941; 1944–1953)“, mille kaasautor on professor Epp Lauk Vytautas Suure Ülikoolist, ning „A Diplomat Between Two Countries: Arnolds Spekke as cultural link between Latvia and Italy“.

Ettekandest tehakse ka otseülekanne, mida saab jälgida Teamsi vahendusel.

Liitu ka Facebooki üritusega.

Loeng toimub rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames. Seminaride eesmärk on pakkuda rahvusvahelise ajaloo vaatenurka tänapäeva poliitika mõistmiseks.